tisko001 Beatwixt - Radiotechnics vol. 1 [1999]

01. Cavalleres - Zaragosa
02. Beatwixt - Network 23
03. Cavalleres feat. Azidhead - Jazz Mistress
04. Bete Noire - Out Or What?
05. Beatwixt - Tune In (Deep Edit)
06. Azidhead - The Return Of Azidhead (Real A.H. Remake)
07. Bete Noire - Island V (It's Wonderful To Feel)
08. Bete Noire - The Sky Above Me - Confluence (DnB Edit)
09. Steel Lenses - Man Without A Face
10. Steel Lenses - Devil's Groove
11. Steel Lenses - 44 Magnum
12. Airace - Back Into History (Beatwixt Remix)
13. Deepak - The Response



Arvustused

Beatwixt - Radiotechnics vol 1 (Tiskotown)

Radiotechnics 1 on tõeline ajalooürik tulevastele teaduritele, kes pärast tuumakatastroofi naasevad Eestisse ja soovivad ennekõike teada saada, millist elektroonilist muusikat viljeleti Kuressaare linnas aastatel 1994 - 1999. Just nendest aastatest pärinevad plaadi lood. Kuid ei maksa ennast lasta tüssata plaadil ilutsevatest erinevatest artistinimedest - tegelikuses on kõikide lugude autor üks ja ainus mees, Priit Uustulnd aka Beatwixt. Artistinimede rohkus oli vaid väike PR trikk, et saavutada suuremat mängitavust raadios ja leida laiemat kõlapinda. Plaati kuulates tekib esmalt mõte, et miks oh miks ei olnud neil aastatel, kui Beatwixt muusikat lõi, sellise andeka noormehe käsutuses mõnda paremat heliprogrammi kui Fast Tracker. Lugude tolle aja kohta väga hea tase saab paraku tugevalt halva helikvaliteedi poolt varjutatud.

Plaat läheb lahti tohutu positiivsusega, tõstes tuju ja ootused kõrgele. Vanakooli peohauss. Minu jaoks vast parim lugu plaadil. Kui teil on sõber, kes ei taha reede õhtul välja tulla, pange talle kuulamiseks see lugu ja tõenäosus, et ta meelt muudab suureneb mitmekordselt.

Teine lugu, Network 23, toob helgeid mälestusi eelmise sajandi lõpu popmuusikast. Sissejuhatusele järgneb teema, mis viib plaadi meeleolud tõsiseks ja mõtlikuks. Sarnases vaimus jätkab ka lugu Jazz Mistress.

Neljas lugu vääriks vast kõige põhjalikumat esiletoomist. Nimelt oli see sama lugu, Out Or What? esimeseks Saaremaal toodetud elektrooniliseks looks, mida mängiti üle-eestilises raadios (1995, Raadio 2). Olgu, olgu, paar aastat varem oli tõepoolest ka Peeter Kuke lugu Gustav Ernesaks Is Dead, aga selle näol oli tegemist pigem pilaga:) Tol ajal ma veel Priitu ei tundnud ja oli äärmiselt ülev tunne kuulda, et aastal 1995 midagi nii mõnusat ka Saaremaal on valmis tehtud. Sama lugu ilmutati ka kodumaisel elektroonikakogumik-kassetil Legends Of The Night.

Peale hetkelist meeleolu kõrgenemist jõuab plaat viienda looga tagasi teise ja kolmanda loo mõtlikku sügavusse.

Kuues pala on omamoodi üleminekuks plaadi teise poolde, mida sisustab valdavalt trumm ja bass. Mainitud stiilis tehtud palade puhul hakkab träkkeri halb kvaliteet ja kärin eriti segama, ega lase muusikat objektiivselt hinnata. Seitsmenda ja kaheksanda loo unine ja rahulik astumine asendub palades Man Without A Face ja Devil's Groove kurjade helidega ajastust, mil dnb maastikul troonisid hardstep ja techstep.

Eelviimane pala on plaadi kõige kõige vanakoolilisem. Võtab oldschoolimehed steppima küll.

Vanakooliliselt plaat ka lõpeb. Viimaseks palaks on üks plaadi vanemaid radasid, ajast kui goatrance ei olnud veel sõimusõna.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et plaat sisaldab ühtesid parimaid hausipalu, mis Saaremaal eales tehtud. Muusikalisest väärtusest võibolla suuremgi väärtus on selle helikandja puhul see, et tänu Radiotechnics vol 1 plaadile läks käima ettevõtmine nimega Tiskotown, mis on aja jooksul võimaldanud saaremaisel elektroonilisel muusikal tublisti areneda ja endast teada anda.

Ago Väli,
Tiskotown
15.05.2006

Kontakt: e-mail: ago[at]tiskotown.org
Uuendatud 08.08.14 [09:50]